Töövõimetoetuse arestimisest täitemenetluses

Ikka ja jälle tekib täitemenetlustes küsimus, kas kohtutäitur on kontolt raha ära võttes toiminud seaduslikult.

Ühel kaalukausil on minevikus tekkinud kohustused, mis nüüd täitmist ootavad, teisel kaalukausil tänane päev, mil inimese tihti ainsaks sissetulekuks on sotsiaaltoetused ning töövõimetoetus.

Sissetulekud, mis peavad igal juhul jääma võlgnikule, seda raha kohtutäitur ära võtta ei tohi:

1. Riiklikud peretoetused, milleks on

* igakuised toetused: lapsetoetus, üksikvanema lapse toetus, eestkostetava lapse toetus, lasterikka pere toetus ja kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus

* ühekordsed toetused: sünnitoetus ja lapsendamistoetus.

2. Puudega inimese sotsiaaltoetus
3. Sotsiaaltoetused sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses, milleks on näiteks

* toimetulekutoetus

* üksi elava pensionäri toetus

* riigieelarvest makstav täiendav sotsiaaltoetus

4. Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks.
5. Rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis.
6. Riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses.
7. Vanglast vabanemise toetus
8. Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus.

Loetelutud kaheksat sissetulekut ei tohi võlgnikult ära võtta.

Lisaks nendele sissetulekuliikidele ei tohi kohtutäitur võlgade katteks mitte mingil juhul võtta summat, mis vastab Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslikule elatusmiinimumile. Praegu on see summa 215,44 eurot.

Kui üldjuhul peab võlgnikule jääma kätte igakuisest sissetulekust lisaks loetletud kaheksale sissetulekuliigile palga alammäära suurune summa, mis on 2019. aastal 540 eurot, siis miinimumpalga ja elatusmiinimumi vahelt (540 – 215,44 = 324,56 eurot) on võimalik pidada kinni võlgade katteks juhul kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, kuni 20 protsenti, maksimaalselt siis 20% * 324,56 = 64,91 eurot.

Mõistagi tuleb saada aru, et kohtutäituri ülesandeks on täitemenetluses rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult kiiresti, ent kindlatel juhtudel palga alammäära suuruselt sissetulekuosalt 20% kinnipidamine peaks olema siiski erandlik, mitte aga igas täitemenetluses igasuguse kaalutluse ja põhjenduseta läbiviidav toiming. Seda meelt on ka kohtud.

Palju probleeme tekitab täitemenetluse seadustiku § 132 lõige 1³, mis võimaldab 20% ulatuses arestida osa kolme liiki sissetulekust, milleks on

1. Kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis
2. Töövõimetoetus
3. Seadusel põhinev elatis (palun arvestada, et siintoodud osas sissenõuet pöörata on võimalik elatisrahale, mis on makstud võlgniku, aga mitte tema laste ülalpidamiseks!)

Riigikohus on kirjutanud 20.03.2019 kohtuasjas 2-18-4482 järgmist:

Lahendi punktis 15.1: TMS § 131 lg 1 näeb ette võlgniku sissetulekute loetelu, millele ei saa täitemenetluses üldse sissenõuet pöörata (p-d 1-5, 9 ja 11-12, nt riiklik peretoetus, puudega isiku sotsiaaltoetus) või saab sissenõuet pöörata erandjuhul (p-d 6-8, nt töövõimetoetus, vanemahüvitis) või eriseaduses ettenähtud korras (p 10, riiklik pension). Selliselt on TMS § 131 eesmärk koostoimes eelkõige TMS §-dega 130 ja 132 – 136 tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalsed vajalikud vahendid.

Lahendi punktis 17: TMS § 131 lg 2 näeb seega ette kolm eeldust erandjuhul sissetulekule sissenõude pööramiseks. Esiteks on selleks vaja sissenõudja avaldust, teiseks peab senine täitemenetlus olema ebaõnnestunud või eeldatavasti ebaõnnestumas. Kolmandaks peab sissenõude pööramine olema õiglane. Võimaluse korral on § 131 lg 2 teise lause kohaselt ette nähtud ka võlgniku ärakuulamine.

Lahendi punktis 17.3: Kolmanda eeldusena tuleb TMS § 131 lg-s 2 sätestatud erandi kohaldamiseks arvestada kõiki asjaolusid, mille põhjal saab teha järeldusi selle kohta, kas sissenõude pööramine võlgniku sissetulekule on õiglane. Kohtutäituril tuleb TMS § 131 lg 2 eesmärgipärase tõlgendamise kaudu arvestada konkreetse täitemenetluse poolte, eelkõige võlgniku ja sissenõudja õigustatud huve ja majanduslikku olukorda, et teha õiglane otsus. Esmalt tuleb arvestada nõude liiki ja sissetuleku suurust, kuid need on vaid osa kriteeriumeist, mida arvestada. Selline eelkõige nõude liigi ja sissetuleku suurusse arvesse võtmine tagab maksimaalselt poolte huvidest lähtumise, arvestades esmalt seda, et üldjuhul ei või sissetulekut (töövõimetoetust) võlgniku huvidest lähtudes arestida, kuid erandjuhtudel kõiki asjaolusid koos kaaludes on see piiratult võimalik. Kolleegium märgib, et kui sissenõudja paneb täitemenetluses maksma nt elatise või (deliktilise) kahju hüvitamise nõude, võib töövõimetoetusele sissenõude pööramine olla õiglasem kui mõne muu nõude korral, kuid ka sel juhul tuleb arvestada kõiki asjaolusid kogumis.

Lahendi punktis 17.4: Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et TMS § 131 lg 2 korral on tegemist kohtutäituri diskretsiooniotsusega, mis allub TMS § 217 alusel esitatava kaebuse kaudu kohtulikule kontrollile.

Kohtutäiturite tegevuse peale täitemenetlustes just töövõimetoetusest 20% kinnipidamise kohta on esitatud kohtutesse kümneid kaebusi ja väga paljud nendest on kaebaja jaoks edukalt lõppenud. Näiteks kirjutab Tallinna Ringkonnakohus 10.09.2019 kohtumääruse 2-18-13237 punktis 29_ Kuivõrd kohtutäitur ei ole vaidlustatud otsuses piisavalt põhjendanud, miks pöörati sissenõue võlgniku töövõimetoetusele maksimaalses lubatud määras, on kohtutäitur oluliselt rikkunud diskretsiooni piire. Arvestades, et kohtutäitur ei ole võlgniku majanduslikku ja muud olukorda, sh toimetulekut üldse hinnanud, tuleb vaidlustatud otsus tühistada ning võlgniku kaebus saata tagasi kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. Seoses eeltooduga juhib ringkonnakohus tähelepanu, et kohtutäituril tuleb kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuses kohtulikult kontrollitavalt näidata põhjendused selle kohta, kuidas kaalutlusõigust sisustati.

KOKKUVÕTLIKULT:

Töövõimetoetuse osaline arestimine kohtutäituri poolt peab olema selgelt põhjendatud ja õiglane. Töövõimetoetuse arvelt võlgade katteks kinnipidamine peaks olema väga erandlik.

Kui võlgnik täitemenetluses tunneb, et temaga toimib kohtutäitur ebaõiglaselt, siis on võimalik konkreetsete toimingute peale esitada kaebus. Kaebuse esitamine ei nõua küll mingeid erilisi õigusteadmisi, ent soovitame siiski kaebust esitada võlanõustaja või juristi abil.

Kaebuse esitamist selgitame põhjalikult ka infotundides „Võlgniku õigused täitemenetluses“, mille kohta täpsema info leiate siit:  http://oigusbyroo.eu/vol.html