Sellele küsimusele otsitakse vastust tihti ja vastus on alati ühesugune, lühike ja konkreetne: korteriühistu parklas saab korraldada parkimist kõigi korteriomanike kokkuleppel. Parkimise korraldusse puutuvaid küsimusi ei saa otsustada häälteenamusega korteriomanike üldkoosolekul või mingil muul moel.
Harju Maakohtu 23.09.2019 kohtumääruses tsiviilasjas 2-16-5173 OÜ J avaldus parkimiskorra kindlaksmääramiseks Xxxx kinnistul kirjutab kohus (p 28): Kohus selgitab, et KrtS § 30 lg 1 p 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt, mistõttu on igal korteriomanikul seadusest tulenev õigus kasutada korterite koosseisu kuuluvat kaasomandit. Nimetatud õigust saab üksnes välistada või piirata korteriomanike kokkuleppega. /…/ Kohus märgib, et KrtS ei näe ette parkimiskorra kindlaksmääramist korteriomanike häälteenamuse alusel /…/
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.11.2016 kohtumääruses 3-2-1-87-16 Margus Soonetsi, Carolina Hundi, Helin Pihlaku ja Heigo Pihlaku parkimiskorra kindlaksmääramise avaldus kirjutab kõrgem kohus (p 14): Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kinnistul parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine kaasomanike jaoks oluline küsimus, mille lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike üksmeel (AÕS § 72 lg-d 3 ja 5).
Varasem praktika millele Riigikohus viitab, on muuhulgas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.01.2011 kohtumäärus 3-2-1-151-10 M. G avaldus parkimiskorra kindlaksmääramiseks. Lahendi punktis 10 selgitab kõrgem kohus: Kolleegium leiab, et korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb kolleegiumi arvates saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Eeltoodud järeldust toetavad ka AÕS § 72 lg-d 3 ja 5, mis sätestavad kaasomanikele kohustuse käituda üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest ning kohustuse mitte takistada teiste kaasomanike kaaskasutust. Kolleegium märgib lisaks, et viidatud asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätetest tulenev kaasomandi valdamine ja kasutamine on kaasomanike õigus.