Tuleb ette, et inimene esitab sotsiaaltoetuse saamiseks avalduse, ent sotsiaaltöötaja peab avaldust alusetuks ja ei rahulda seda. Tähele peab aga panema, et sotsiaaltoetuse maksmisest keeldumine peab olema õigustatud.
Näiteks jättis Rapla Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja rahuldamata vallakodaniku taotluse 170-eurose sünnitoetuse saamiseks, ent taotleja pöördus kohtusse ja 25.03.3022 kohtumäärusega 3-21-2964 mõistis Tallinna Halduskohus Rapla Vallavalitsuselt lisaks menetluse ajal vallavalitsuse poolt välja makstud toetusele ka kaebaja menetluskulud 300 eurot. Seega alusetu keeldumine tõi kaasa kohalikule omavalitsusele kolmekordse kulu.
Kohtulahendis kirjeldatud asjaolude kohaselt saatis vallakodanik 22.11.2021 Rapla Vallavalitsusele taotluse sünnitoetuse teise osa väljamaksmiseks, ent Rapla Vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist vastas taotlusele 23.11.2021, et toetust talle ei maksta, sest taotlus on esitatud hilinenult.
Kui inimene seejärel kohtu poole pöördus, pakkus vallavalitsus kompromissi, et maksab inimesele taotletud sotsiaaltoetuse välja, ent poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kuna inimene kasutas kohtusse pöördumisel juristi abi, siis olid tema menetluskulud summas 300 eurot ja selline lahendus olnuks selgelt ebaõiglane, kuna see tähendanuks taotletud toetusele peale maksmist.
Rapla Vallavalitsus maksis seejärel nõutud toetuse välja, ent kohus leidiski, et avaldaja menetluskulud tuleb Rapla Vallavalitsusel samuti hüvitada, kuna toetuse saamiseks pidi vallakodanik halduskohtusse pöörduma.
Seega saame soovitada sotsiaaltöö ametnikele, et nad esitatud taotlusi menetledes teeksid õiguskindlaid otsuseid ning toetuste taotlejatele, et nad alusetute keeldumiste korral võiksid kaaluda enda õiguste kaitseks halduskohtusse pöördumist.
Kohtumääruse terviktekstiga saate soovi korral tutvuda siin: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=312532850