Kui korteriomanik elab Venemaal ja korter on hooleta…

Kui Venemaa Föderatsiooni kodanik on ostnud korteriomandi Eestis, siis ilma sellekohase eelneva kokkuleppeta ei saa selle korteriomandiga seotud vaidlusi lahendada Eesti Vabariigi kohtus.

Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tulenevalt omavad rahvusvahelised lepingud prioriteeti riigisiseste seaduste suhtes. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel on sõlmitud 26. jaanuaril 1993 „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades“. Kohtualluvuse määratlemisel kuulub kohaldamisele riikidevaheline leping, mitte tsiviilkohtumenetluse seadustik.

Eesti-Vene õigusabilepingu artikli 21 lõike 1 järgi on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht.

Seega juhtudel kui Venemaa kodanik on ostnud korteri Eestisse, ent sellesse korterisse elama ei asu, ei saa ka korteriühistu ees kogunevaid võlgasid mõista välja korteriomanikult Eesti kohus.

Korteriühistud kulutavad aega, energiat ja ka raha õigusabiteenusele, pöördudes nõuetega kohtusse, ent kohtud jätavad hagiavalduse läbi vaatamata.

Nii jättis Viru Maakohus 11.06.2020 määrusega tsiviilasjas 2-17-8092 läbi vaatamata Korteriühistu Püssi Viru 4 hagi A.T. vastu võlgnevuse nõudes; Tartu Ringkonnakohus 27.02.2020 määrusega tsiviilasjas 2-18-101952 XXXX KORTERIÜHISTU hagi Natalia Timofeeva vastu võlgnevuse väljamõistmiseks; Viru Maakohus 16.12.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-18822 Lüganuse vald Purtse küla Ranna korteriühistu hagi A. K. vastu korteri sundvõõrandamise nõudes. Põhjuseks, et korteriühistud peavad nõuet esitades juhinduma riikidevahelisest lepingust ja pöörduma nõuetega Vene Föderatsiooni kohtu poole.

Tundub tupikseisuna, ent ometi on sellest olukorrast väljapääs.

Juhul kui kortermajas on mõne korteri omanikuks kinnistusraamatus Vene Föderatsioonis elav inimene, kes korteriühistule arveid ei tasu ja enda vara eest vajalikul määral hoolt ei kanna, on üheks võimaluseks pöörduda kohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 516 lõike 1 punkti 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 18 lõike 1 alusel ning paluda kohtul määrata korteriomandile hooldaja, kuna vaja on hoolitseda korteriomandi eest, mis kuulub inimesele, kelle viibimiskoht võib küll olla teada, ent kes ei saa oma asjade eest ise hoolitseda.

Kui vara hooldajaks kohtu poolt määratud isik leiab, et  korteriomaniku huvides on korteriomandi müümine – eelkõige on selline olukord tekkinud siis kui korteriomandil lasuvad võlad on võrreldavas suuruses korteri väärtusega -, siis saab vara hooldaja pöörduda teda määranud kohtu poole, paludes kohtult nõusolekut korteriomandi võõrandamiseks.

Sellisele avaldusele kohaldub kohtu alluvuse osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 112.

Tartu Ringkonnakohus kirjutab 12.08.2020 kohtumääruses tsiviilasja 2-18-15243 punktis 5: /…/ avaldus on esitatud TsMS § 516 lg 4 ja TsÜS § 18 lg 3 alusel ning Eesti kohus on pädev avaldust lahendama.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga