Korduskoosolek

Seni on õiguspraktikas leitud, et korteriomanike korduskoosoleku päevakord peab olema täpselt samasugune nagu oli esimesel, kvoorumi puudumise tõttu toimumata jäänud koosolekul. Riigikohtu tsiviilkolleegium on aga selles küsimuses lahendis 2-22-12198 avaldanud sellised seisukohad:

  • Olukorras, kus korduskoosoleku päevakorda on lisatud punkte, mida varasema, otsustusvõimetu üldkoosoleku päevakorras ei olnud, siis ei muuda see korduskoosolekul vastu võetud otsuseid koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu alati tühiseks. Uusi päevakorrapunkte on võimalik lisada tingimusel, et korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise teates on selgelt märgitud, milliste küsimuste üle hääletamisel on korduskoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata ja milliste küsimuste , see on lisatud päevakorrapunktide, üle hääletamisel kehtib KrtS § 20 lg-s 2 nimetatud kvooruminõue.
  • Seadus ei keela pidamast samal ajal korduskoosolekut ja esmast üldkoosolekut. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud see, et need üldkoosolekud peab kokku kutsuma eraldi teadetega ja koostama kaks eraldi koosolekuprotokolli. Piisav on see, kui üldkoosoleku kokkukutsumise teates on märgitud, millistes küsimustes on tegu esmase üldkoosolekuga, kus kehtib seadusest või põhikirjast tulenev kvooruminõue, ja milliste küsimuste üle hääletamisel on tegu korduskoosolekuga, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.
  • KrtS § 23 lg 1 esimeses lauses nimetatud sama päevakorra nõue on mõeldud tagama seda, et üldkoosolekul osalejatele oleks üheselt aru saada, et üldkoosolekul otsustatakse selliste küsimuste üle, mille üle sooviti otsustada esmasel üldkoosolekul, kuid mis ei olnud kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimeline. Kui üldkoosoleku kokkukutsumise teatest on üheselt aru saada, et esmase üldkoosoleku päevakorras olnud küsimuste osas on tegu korduskoosolekuga ja mingite küsimuste  osas esmase koosolekuga, siis ei ole täiendavate küsimuste lisamine uue üldkoosoleku päevakorda koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine.
  • Siiski on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine KrtS § 29 lg 1 mõttes see, kui korduskoosoleku kokkukutsumise teates ei ole viidatud asjaolule, et korduskoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga